45×195 Hööveldatud ja immutatud puit

Kirjeldus

Immutatud puidust lähemalt

Puidu bioloogiline hävinemine algab kui niiskus tõuseb üle 18%, mis Eesti ilmastikutingimustes juhtub kiiresti. Sel põhjusel on oluline välitingimustes, maapinnaga kontaktis või ilmastikumõjude eest püsivalt kaitseta olevad puitkonstruktsioonid valmistada immutatud puidust. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3..5 korda. Immutatud puit on inimestele, loomadele ja taimedele ohutu ning sobib kasutamiseks näiteks terrasside, aiamööbli ja muude puitkarkasside ehitamiseks. Siseruumides kasutatavat puitu pole soovituslik immutada.

Kasutame vaske ja orgaanilisi biotsiide sisaldavat veepõhist puiduimmutusvedelikku (Tanalith E või Celcure), mis viiakse vaakumi- ja survefaasist koosnevas immutustsüklis sügavale puidu struktuuri. Immutusvedeliku toimeaine on vask, mis hoiab ära mädanikku põhjustavate seente arengu puidus. Arseeni ja kroomi sisaldavate kemikaalide kasutamine on 2006. aastast alates Euroopa Liidu riikides keelatud. Vaakumsurvemeetodil immutus annab pikaajalise kaitse mädaniku, seenkahjustuste ja puidukahjurite, k.a sipelgate eest. Immutusvedelikuga töötlemine ei asenda oksakohtade sulgemist, alusvärvimist ega kruntimist.

Puidu immutusklassid

Meie pakutavad sügavimmutatud tooted on immutusklassiga HC3, mis on välistingimustes maapinnast kõrgemal kasutatava puidu jaoks. Immutatud saematerjali toon on roheline, hööveldatud puidu immutusvahend on täiendatud värvainega, mille tulemusel on immutatud hööveldatud materjal ühtlaselt pruun. Puidul olevad värvierinevused võivad tekkida lülipuidu ja maltspuidu suhtelise tiheduse loomuliku varieerumise tõttu. Olenevalt päikesevalguse intensiivsusest tuhmub immutus aasta-paariga hallikaks, kuid värvimuutus ei tähenda kaitseomaduste kaotust.

Eritellimusel on võimalik saada ka immutusklass H4 või NTR-A, mis on mõeldud maa, vee või betooniga kontaktis olevale puidule (raudteeliiprid, elektri- ja sidemastid, paadisillad jms).

Immutatud puit – töötlemine ja kasutamine

Meie poolt pakutav immutatud materjal on roheline või pruun, kuid aja jooksul värv muutub ja saavutab hõbehallika tooni. Immutatud puitu saab ka värvida näiteks õli- või alküüdvärvi või puidupeitsiga. Toonitud õliga töötlemine annab puidule tugevama kaitse UV-kiirguse ja väliskeskkonna tingimuste vastu, aga immutatud puitu ei tohi õlitada ega värvida enne täielikku kuivamist (puidu algniiskus alla 20%)!

Välitingimustes tuleb arvestada, et ilmastiku mõjul võib immutatud materjal määrida külgnevaid heledatoonilisi pindu (krohvi, sillutisekive, puitu jms), kuid aja jooksul see võimalus väheneb. Eriti tähelepanelik tuleb määrimisega olla pruuni immutuse puhul.

Immutatud puit on töödeldav nagu tavaline puit, kuid soovituslik on suuremahulised saagimised, hööveldamised jms teostada enne immutamist. Immutatud puidu töötlemisel kasuta kaitsekindaid, tolmumaski ja kaitseprille. Pärast immutatud puidu käitlemist tuleb kogu paljastatud nahapind enne muude tegevuste alustamist pesta. Ära põleta immutatud puitu ega kasuta seda otseses kontaktis joogivee ja toiduvalmistamisel kasutatavate pindadega.

Kõik paigalduse käigus saetud lõikeotsad ja muud paljastunud puidupinnad tuleb immutada puidukaitsevahendiga, et tagada puidu pikem eluiga. Pakume selleks otsakonservanti.

Metallkinnituste ja muude tarvikute kasutamisel tuleb arvestada, et surveimmutatud puidu eeldatav kasutusiga on pikk ning tarvikud peaksid olema vähemalt samaväärse kasutuseaga. Jälgi metalltoodete valmistajate soovitusi toote sobivuse, eeldatava kasutusea ja konkreetsete kokkupuutetingimuste kohta. Samas ühenduses ei tohi kasutada eri metalle (nt tsingitud+roostevaba).